Tudengile ja kraadiõppurile

TARTU ÜLIKOOLI ÖKOFÜSIOLOOGIA JA RAKENDUSÖKOLOOGIA TÖÖRÜHMA BAKALAUREUSE- JA MAGISTRITÖÖ UURIMISTEEMAD 2020/21 õppeaastal.


Oma teadustöös analüüsime taimede (eeskätt metsapuude) reaktsioone väliskeskkonna tingimustele erinevatel bioloogilise organisatsiooni (organi, organismi ja ökosüsteemi) tasemetel. Selgitame, kuidas taimed kohanevad kliima- ja keskkonnatingimustega ning kuidas on füsioloogilised muutused seotud muutustega kasvus ja ressursijaotuses.

Allpool toodud juhendajate teemavalik ei ole lõplik ja kui teil on soovi teha uurimustööd mingil muul ökofüsioloogiaga seotud teemal, siis võtke julgesti ühendust mõne meie juhendajaga.

 

BAKALAUREUSETÖÖ TEEMAD:

 

* Akvaporiinide roll taimede veevahetuses (juhendaja Eele Õunapuu-Pikas eele.ounapuu-pikas@ut.ee)

Töö on referatiivne ja annab teaduskirjanduse põhjal ülevaate üldiselt taimede veevahetusest ja spetsiifilisemalt integraalsete membraanivalkude akvaporiinide ehk veekanalite rollist taime veevahetuse regulatsioonis. 

 

* Okaspuude kaitsevõime ning selle sõltuvus keskkonnateguritest ja kliimamuutustest (juhendaja Priit Kupper priit.kupper@ut.ee)  

Okaspuude kaitsevõime biootilistele teguritele (putukad, patogeensed seened) sõltub suurel määral keskkonnatingimustest (kiirgus, temperatuur, veedefitsiit). Referatiivse bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade kuidas okaspuude kaitsevõime erinevad tahud (sekundaarsete metaboliitide süntees, vaiguvool ja vaigu koostis) on mõjutatud keskkonnateguritest ja prognoositavatest kliimamuutustest.

 

* Hariliku kuuse ja hariliku männi vaiguvoolu sõltuvus keskkonnateguritest (juhendaja Priit Kupper priit.kupper@ut.ee)

Bakalaureusetöö eesmärgiks on hinnata kuuse ka männi vaiguvoolu sõltuvust kasvukoha keskkonnatingimustest (sh. meteroloogilistest mõõtmistest). Töö käigus mõõdetakse keskkonnaparameeterid (mulla veesisaldus, temperatuur, õhutemperatuur ja -niiskus) ja mõõdetakse vaiguvoolu Järvseljal paiknevates katsepuistutes.

 

* Juuretunnuste kohalikud ja üleilmsed mustrid ning nende seos toitumisstrateegiatega (juhendajad Ivika Ostonen-Märtin ivika.ostonen@ut.ee ja Krista Lõhmus krista.lohmus@ut.ee).

Taimede juurtoitumist kirjeldatakse enamasti juureparameetrite muutuste kaudu, sest otseselt on juurte vee- ja mineraaltoitainete omastamist väga raske mõõta. Tänaseks on loodud mitmeid globaalseid andmebaase, kuhu on kogutud juureparameetrite mõõtmisi kogu maailmast. Töö sisuks on juuretunnuste kohalike ja globaalsete mustrite analüüs (töö andmebaasidega), ning nende seostamine juurte mineraaltoitumisstrateegiatega.

 

* Lageraie mõju mullahingamisele (juhendaja Mai Kukumägi mai.kukumagi@ut.ee)

Pärast lageraiet toimuvad metsaökosüsteemis drastilised muutused: muutuvad valgus-, temperatuuri- ja mullaniiskuse tingimused. Samuti toimuvad muutused laguneva orgaanilise aine hulgas ja kvaliteedis. Bakalaureusetöös antakse teaduskirjandusele tuginev ülevaade lageraiejärgsetest muutustest mulla CO2 voogudes ning arutletakse, millised tegurid seda mõjutavad.

 

* Harvendusraie mõju mullahingamisele (juhendaja Mai Kukumägi mai.kukumagi@ut.ee)

Harvendusraie eesmärk on parandada puude kasvutingimusi. Harvenduse tagajärjel paranevad valgustingimused, muutub mikrokliima ja varise voog, mis potentsiaalselt avaldavad mõju mullahingamisele. Bakalaureusetöös antakse teaduskirjandusele tuginev ülevaade harvendusraie mõjust mullahingamisele ning arutletakse, millised tegurid seda mõjutavad.

 

* Metsade süsiniku sidumise võime sõltuvalt puistu vanusest (Juhendaja Katrin Rosenvald katrin.rosenvald@ut.ee)

Analüüsitakse muutusi süsinikubilansi voogudes.

 

* Perspektiivsed puuliigid Eesti põlevkivikarjääride metsastamiseks (juhendaja Katrin Rosenvald katrin.rosenvald@ut.ee)

Ilmunud kirjanduse põhjal analüüsitakse puuliigi valiku mõju metsaökosüsteemide kujunemisele rekultiveeritud põlevkivikarjäärides.

 

* Keskkonnategurite mõju puude sesoonsele kasvudünaamikale (juhendaja Arvo Tullus arvo.tullus@ut.ee)

Tulenevalt pikast elueast ning praktilistest kaalutlustest, hinnatakse puude ja metsade juurdekasvu enamasti aastase intervalliga. Samas ei jaotu aastane juurdekasv ühtlaselt kogu kasvuperioodi peale ning nt mõne keskkonnateguri oluline mõju aastasele juurdekasvule võib tuleneda mõjust mõnele konkreetsele kasvuetapile (pungade puhkemine, lehepinna areng, lehtede vananemine ja toitainete retranslokatsioon, uute pungade moodustumine sügisel, jne.). Bakalaureusetöös antakse teaduskirjandusele tuginev ülevaade vastavasisulistest uuringutest. Töö raames on võimalik planeerida ka iseseisev uurimus ja see on edasiarendatav magistritööks.

 

* Kliimamuutuse mõju meie regiooni olulisematele lehtpuudele (juhendaja Arvo Tullus arvo.tullus@ut.ee)

Eesti asub boreaalsete okasmetsade ja parasvöötme lehtmetsade vahepealses segametsavööndis, kuid meie metsades domineerivad siiski okaspuud nii nagu ka mujal Põhja Euroopas. Kliimamuutuse mõjusid metsadele käsitlevates uuringutes on meie regioonis seetõttu okaspuudele rohkem tähelepanu pööratud. Samas ennustatakse kliima soojenemise tulemusena lehtmetsade osakaalu tõusu. Bakalaureusetöös antakse teaduskirjandusele tuginev ülevaade meie regiooni olulisemate lehtpuude arvatavast reaktsioonist kliimamuutusele. Töö raames on võimalik planeerida ka iseseisev uurimus ja see on edasiarendatav magistritööks.

   

* Põhikoe roll ja osatähtsus puittaimede varres (juhendaja Arne Sellin arne.sellin@ut.ee)

Põhikude e. parenhüüm võib taimevarres täita erinevaid ülesandeid – varuainete ja vee säilitamine, ainete radiaalsuunaline transport, ksüleemi-floeemi kommunikatsioon jm. Põhikoe osatähtsus muude kudede hulgas sõltub eelkõige puidu liigispetsiifilisest ehitusest, kuid seda mõjutavad ka erinevad keskkonnafaktorid. Bakalaureusetöö peaks kirjanduse põhjal andma ülevaate põhikoe rollist puittaimede varres ja faktoritest, mis põhikoe osatähtsust mõjutavad. Teema on edasiarendatav magistritööks, mis analüüsib suurenenud õhuniiskuse mõju põhikoe ehitusele ja osatähtsusele puude tüvedes.

 

* Lehtede fluktueeriv asümmeetria kui lihtne morfoloogiline meetod taimede stressi hindamiseks (juhendaja Arne Sellin arne.sellin@ut.ee).

Fluktueeriv asümmeetria on elusorganismide juhuslik vähene kõrvalekalle bilateraalsest sümmeetriast, olles üks arengulise ebastabiilsuse ilmingutest. Ebasoodsate keskkonnafaktorite toimel taimelehtede asümmeetria aste suureneb, mis viitab stressireaktsioonile. Bakalaureusetöö eesmärgiks on kirjandusele tuginedes anda ülevaade meetodi olemusest, milliseid taimelehtede morfoloogilisi parameetrid sel eesmärgil kasutatakse ja millist stressi need indutseerivad. Teema on edasiarendatav magistritööks.

 

* Keskkonnaga manipuleerimise (CO2, õhuniiskus, temperatuur) välieksperimentide tehnilised lahendused (juhendaja Arne Sellin arne.sellin@ut.ee)

Referatiivne töö peab andma ülevaate erinevatest tehnoloogilistest lahendustest, mida kasutatakse keskkonnaga manipuleerimise välieksperimentides kliimamuutuste mõjude uurimiseks ning nende eksperimentide eesmärkidest. Töös käsitletakse õhu CO2 ja niiskuse sisalduse ning mulla ja õhu temperatuuri manipulatsioone erinevates taimekooslustes, s.h. FACE, FAHM ja VULCAN eksperimendid. Teema on mõeldud eelkõige keskkonnatehnoloogia eriala üliõpilastele.

 

* Keskkonna veestaatuse mõju hariliku kuuse õhulõhede tihedusele ja mõõtmetele (juhendaja Arne Sellin arne.sellin@ut.ee)

Taimede õhulõhede ehitus ja tihedus sõltuvad mitmetest keskkonnafaktoritest, mille hulgas üks olulisemaid on vee kättesaadavus. Lehtpuude, eriti kiirekasvuliste liikide lehed on morfoloogiliselt enamasti plastilisemad ja reageerivad keskkonna muutustele tundlikumalt kui okaspuude lehed. Bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada suureneva õhu- ning mullaniiskuse mõju kuuse õhulõhede tihedusele ja mõõtmetele ning lehe eripinnale (SLA) FAHMi eksperimendi raames. Töö tulemused heidavad valgust regionaalsetest kliimamuutustest johtuvatele võimalikele trendidele okaspuude lehtede morfoloogias. Bakalaureusetööd on võimalik teostada ka referatiivsena, laiendades kaasatud puuliikide ringi.

 

* Kuidas mõjutavad mulla- ja õhuniiskuse muutused hariliku kuuse võrsete veepotentsiaali? (juhendaja Arne Sellin arne.sellin@ut.ee)

Veepotentsiaal on mingis keskkonnas, organismis, organis või koes oleva vee potentsiaalne energia (vabaenergia) puhta veega võrrelduna. Veepotentsiaal on erinevate keskkondade veestaatuse universaalseks mõõduks, näidates kui hõlpsasti see liigub, difundeerub, aurustub jne., kui hästi on vesi taimedele kättesaadav ja milline on taimekudede veega varustatus. Lehe/võrse veepotentsiaal sõltub eelkõige vee kättesaadavusest (mulla veesisaldus) ja vee aurumise kiirusest lehest (õhu niiskusesisaldus). Lisaks sõltuvad veekaod ka õhulõhede omadustest, mille määravad keskkonnatingimused lehtede kasvu ajal. Bakalaureusetöö eesmärgiks on kirjeldada kuuse võrsete veepotentsiaali sesoonset ja ööpäevast dünaamikat FAHMi eksperimendi erinevates töötlustes.

 

* Lehtede veeomastamise võime erinevates keskkonnatingimustes kasvanud puudel (juhendaja Arne Sellin arne.sellin@ut.ee)

Üldiselt omastavad taimed vett juurte kaudu mullast, kuid viimasel ajal on näidatud, et osades ökosüsteemides (kõrbed, poolkõrbed, pilvemetsad) saadakse märkimisväärne osa vajaminevast veest ka lehtede kaudu vihma- või kasteveest. Oleks põnev teada saada, kas ja kuivõrd selline fenomen ka erinevate parasvöötme liikide puhul esineb. Lisaks saaks uurida, missugused keskkonnafaktorid seda omakorda mõjutavad. Bakalaureusetööd on võimalik teha nii referatiivse kui ka eksperimentaalsena.

 

 

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

 

MAGISTRITÖÖ TEEMAD 2019/2020:

 

* Hariliku kuuse ja hariliku männi vaiguvoolu sõltuvus keskkonnateguritest ning selle seosed füsioloogiliste näitajatega (juhendaja Priit Kupper priit.kupper@ut.ee)

 

Magistritöö eesmärgiks on hinnata kuidas mõjutavad puude füsioloogilised näitajad (tüve veevoolu intensiivsus ja diameetri muutuste ööpäevane dünaamika) ning keskkonnategurid puude vaiguvoolu. Tüve veevoolu mõõdetakse ksüleemivoolu anduritega. Tüve diameetri muutusi mõõdetakse paaris-dendromeetritega mis võimaldavad hinnata ksüleemi ja floeemi paisumise/kokkutõmbumise ööpäevast dünaamikat ja iseloomustavad seeläbi vee ja assimilaatide voogu puudes. Vaiguvoolu mõõtmised toimuvad vaigu korjena puutüvedest. 

 

* Hariliku kuuse vaiguvoolu ja kasvu vahelised seosed erinevates kasvukohatüüpides (juhendajad Priit Kupper priit.kupper@ut.ee ja Arvo Tullus arvo.tullus@ut.ee)

Okaspuude kaitsevõime sõltub olulisel määral nende võimest sünteesida vaiku. Kuna vaigu tootmiseks kasutatakse sama ressurssi (fotosünteesi produktid) mis on vajalikud puude kasvuks, siis võib arvata, et esineb lõivsuhe vaigu produktsiooni ja kasvu vahel. Oleks huvitav teada saada, kas ja mil määral sõltub see lõivsuhe puude kasvukoha teguritest (puistu liigiline koosseis, valgus- ja mullatingimused). Vaiguvoolu mõõtmised toimuvad vaigu korjena puutüvedest. Kasvu mõõdetakse elektrooniliste dendromeetrite ja klassikaliste metsanduslike meetoditega. Magistritöö valmib RMK projekti "Hariliku kuuse kaitsevõimet ja kasvu määravad tegurid puht- ja segapuistutes: kliimamuutuse ja kasvukoha mõju" raames.

 

* Sademete ja õhuniiskuse suurenemise mõju lehtpuude biomassi jaotusele (juhendajad: Katrin Rosenvald katrin.rosenvald@ut.ee ja Arvo Tullus arvo.tullus@ut.ee)

Nii Eestile kui meist põhjapoole jäävatele aladele ennustavad kliimamudelid globaalse soojenemise tulemusel sademete hulga suurenemist järgmise saja aasta jooksul 5-30% võrra. Taolise muutuse mõjud maismaaökosüsteemidele on seniste teadmiste põhjal veel üsna ebaselged. Magistri- või bakalaureusetöö raames analüüsitakse õhu- ja mullaniiskuse suurendamise mõju arukaskede ja hübriidhaabade biomassi maapealsele ja maa-alusele jaotusele FAHM katseandmete põhjal.

 

* Sademete ja õhuniiskuse suurenemise mõju arukase ja hariliku kuuse istutusjärgsele kasvusle puht- ja segapuistus (juhendaja Arvo Tullus arvo.tullus@ut.ee)

Analüüsitakse 2020. aasta kevadel Metsaökosüsteemi Õhuniiskusega Manipuleerimise Eksperimendi (FAHM) uute katsepuudena istutatavate arukaskede ja harilike kuuskede istutusjärgset kasvureaktsiooni õhu- ja mullaniiskuse suurendamisele. Võrreldakse puude reaktsiooni muudetud niiskustingimustele puht- ja segapuistu töötlustes.

 

* Puudevahelise konkurentsi ja keskkonnategurite koosmõju lehtpuude kasvule (juhendaja Arvo Tullus arvo.tullus@ut.ee)

Metsas lähestikku kasvavad puud konkureerivad kasvuressursside (valgus, vesi, toitained) pärast. Viimase aja teadusuuringud on näidanud, et kliimamuutuse mõju metsapuudele võib iga üksikpuu jaoks sõltuda tema konkurentsipositsioonist (nt. valitsev, neutraalne, allajäänud) naaberpuude suhtes. Magistritöö raames viiakse läbi uuring konkurentsi ja keskkonnategurite koosmõjust lehtpuude kasvule suurendatud õhuniiskuse tingimustes (FAHM eksperimendis), erineva viljakusega muldadel kasvavates lehtpuukultuurides ja/või piki laiuskraadilist gradienti kasvavates katsepuistutes Soomes ja Rootsis.

 

* Imijuurte vitaalsuse muutumine mullasoojendusgradiendil (juhendajad Ivika Ostonen-Märtin ivika.ostonen@ut.ee ja Krista Lõhmus krista.lohmus@ut.ee)

Infrapunaspektroskoopia metoodikal analüüsitakse Sitka kuuse ja sookase imijuurte vitaalsuse muutumist geotermaalsel mullasoojendusgradiendil. Proovid on kogutud Islandilt ja valmis analüüsimiseks.

 

* Lämmastiku netomineralisatsioon erineva õhuniiskusega hübriidhaavikutes ja arukaasikutes Rõka katsealal (juhendajad Krista Lõhmus krista.lohmus@ut.ee ja Mai Kukumägi mai.kukumagi@ut.ee)

Analüüsitakse taimedele omastatava mineraalse lämmastiku teket metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperimendis (FAHM). Proovid on kogutud ja keemilised analüüsid tehtud.

 

* Mullahingamine metsaökosüsteemi vanusereas (juhendaja Mai Kukumägi mai.kukumagi@ut.ee)

Mullahingamise voo dünaamika hinnang metsa vanusereas on oluline süsinikuringes toimuvate muutuste prognoosimisel. Magistritöö eesmärgiks on hinnata mullahingamise voogu ning muutusi mikrokliimas metsa erinevates arenguklassides. Puuliikidest on valida kuuse, männi või kuuse-arukase metsaökosüsteemi vanuserea andmete vahel. Analüüsitakse seoseid mullatemperatuuri ja mullaniiskusega, mis on peamised mullahingamist mõjutavad keskkonnategurid. Hinnatakse aastased kogu mullahingamise ning heterotroofse hingamise vood. Määratakse, kui palju moodustab heterotroofne mullahingamine kogu mullahingamisest. Saadud andmete põhjal on võimalik hinnata ka mullahingamise temperatuuritundlikust.

 

* Valgustusraie mõju arukaasiku mulla CO2 voogudele (juhendaja Mai Kukumägi mai.kukumagi@ut.ee)

Hooldusraie eesmärk on parandada puude kasvutingimusi. Harvenduse tagajärjel paranevad valgustingimused, muutub mikrokliima ja varise voog, mis potentsiaalselt avaldavad mõju mullahingamisele. Valgustusraiega pannakse alus ka puistu liigilisele koosseisule. Magistritöö eesmärk on uurida mullahingamist kahe erineva tugevusastmega valgustusraie aladel. Hinnatakse aastane kogu mullahingamise voog ning aastane heterotroofne mullahingamise voog. Mõõdetakse mullatemperatuuri ja mullaniiskust. Määratakse, kui palju moodustab heterotroofne mullahingamine kogu mullahingamisest ning hinnatakse selle varieerumist vegetatsiooniperioodi jooksul. Saadud andmete põhjal on võimalik hinnata ka mullahingamise temperatuuritundlikust.

 

* Kuidas mõjutab suurenev õhuniiskus puulehtede optilisi omadusi? (juhendaja Arne Sellin arne.sellin@ut.ee)

FAHMi eksperimendi senised tulemused kinnitavad, et suurenenud suhteline õhuniiskus mõjutab oluliselt lehtede arengut, s.h. lehelabade suurust, paksust ja anatoomilist ehitust. Lehtede paksuse, pigmentide sisalduse jm. muutused mõjutavad omakorda lehtede optilisi omadusi. Magistritöö eesmärgiks on uurida FAHMi eksperimendi raames lehe optiliste näitajate (neelduvus, läbilaskvus, peegelduvus) võimalikke muutusi suurenenud õhuniiskuse tingimustes kasvanud puudel ning nende muutuste järelmeid valguskiirguse sidumisele lehestikus ning fotosünteesi parameetritele. Saadavad tulemused aitavad avada uusi tahke, mille tõttu puude kasv niiskes õhus aeglustub.

 

* Suurenenud õhuniiskuse mõju põhikoe ehitusele ja osatähtsusele puude tüvedes (juhendaja Arne Sellin arne.sellin@ut.ee)

Magistritöö eesmärgiks on uurida FAHMi eksperimendi raames puude tüvepuidu võimalikke anatoomilisi muutusi suurenenud õhuniiskuse tingimustes kasvanud puudel. Teema on fokusseeritud põhikoe ehitusele – milline on säsikiirte rakkude arv, suurus ja paiknemine ning selle osatähtsus kogu puidu ruumalast. Kui õhuniiskusega manipuleerimise tagajärjel kasvab parenhüümi (koosneb elusatest rakkudest) osatähtsus, tähendab see kulutuste suurenemist säilitushingamisele ja see annaks täiendava mehhanismi puude kasvu aeglustumise seletamiseks suureneva õhuniiskuse tingimustes.

 

* Kas õhuniiskuse manipulatsioon mõjutab nitraatiooni sisaldust ksüleemimahlas? (juhendaja Arne Sellin arne.sellin@ut.ee)

Senised uurimistulemused FAHMi katselalal on näidanud, et niiskel või keskmisel aastal väheneb suurenenud õhuniiskuse tingumustes kasvanud puudel oluliselt lehtede lämmastikusisaldus. Kuna nitraadi omastamine ja transport mullas juurestikuni toetub suurel määral massivoolule, siis on põhjust arvata, et vähenenud N omastamise üheks võimalikuks põhjuseks on aeglustunud veevoog läbi puude. Magistritöö eesmärgiks on mõõta nitraatiooni sisaldust ksüleemimahlas sõltuvalt ksüleemivoo intensiisvsusest ja hinnata selle mõju lehe toitainetega varustamisele.

 

* Suurenenud õhuniiskus lehtede arenguhäirete põhjusena: hinnang lehtede fluktueeriva asümmeetria baasil (juhendaja Arne Sellin arne.sellin@ut.ee)

Metsaökosüsteemi Õhuniiskusega Manipuleerimise Eksperimendi (FAHM) senised tulemused kinnitavad, et suurenenud õhuniiskuse tingimustes on lehtpuudel lehtede normaalne areng teatud määral häiritud, mis väljendub lehelaba või kogu puu lehestiku pindala vähenemises. Seni puuduvad uuringud, kas niisutustöötlus mõjutab ka lehtede kuju, muu hulgas lehelabade sümmeetriat. Magistritöö eesmärgiks on hinnata suurenenud õhuniiskuse võimalikku negatiivset mõju lehtede arengule fluktueeriva asümmeetria meetodil ning analüüsida selle seoseid ilmastikutingimustega.

 

* Kuidas mõjutab sademete sagedus suhtelist õhuniiskust (analüüs FAHMi eksperimendile tuginedes)? (juhendaja Arne Sellin arne.sellin@ut.ee)

Kliimamuutuste stsenaariumidele tuginedes on tulevikus Põhja-Euroopas kõrgetel laiuskraadidel oodata suuremat kasvu sademete sageduses kui hulgas. Sagenevad vihmahood põhjustavad paratamatult keskmise suhtelise õhuniiskuse suurenemist. Magistritöö eesmärgiks on analüüsida Metsaökosüsteemi Õhuniiskusega Manipuleerimise (FAHM) katseala andmetel toetudes, kuidas suviste sademete sagedus mõjutab õhu suhtelist niiskusesisaldust ja millised on selle võimalikud mõjud puude juurdekasvule.

 

* Kas mulla- ja õhuniiskuse muutused mõjutavad veekadusid hariliku kuuse võrsetest ja õhulõhede reaktsiooni kiirust? (juhendaja Arne Sellin arne.sellin@ut.ee)

Keskkonnafaktorid kujundavad taimelehe ehituslikud ja funktsionaalsed omadused lehestiku arengu käigus. Taimed kaotavad lehtedest vett nii läbi õhulõhede (stomataarne transpiratsioon) kui ka kutiikula (kutikulaarne transpiratsioon). Kliimatrendid näitavad sademete hulga ja sellega kaasneva õhuniiskuse suurenemist suurtel laiuskraadide, s.h. ka siin Põhja-Euroopas. FAHMi eksperiment võimaldab suurendada nii mulla kui õhu niiskusesisaldust välitingimustes eksperimentaalses puistus. Magistritöö ülesandeks on välja selgitada, kas suurenevad mulla ja õhu niiskusesisaldused mõjutavad ka h. kuuse veekadusid õhulõhede morfoloogia ja talitluse muutuste läbi.

 

* Talvised veekaod ja hüdraulilise juhtivuse muutused hariliku kuuse võrsetes (juhendaja Arne Sellin arne.sellin@ut.ee)

H. kuusk kuulub igihaljaste puuliikide hulka, millel püsivad rohelised lehed aastaringselt. Talvel, kui maapind ja tüvi on külmunud, ei saa taim mullast vett juurde, küll aga kaotab päikesepaistelistel talvepäevadel jätkuvalt vett lehtedest, eriti kargel kevadtalvisel perioodil. Okaspuude lehestiku talvekahjustused on suurel määral seotud just kevadtalviste veekadudega. Kui kliima muutub suurtel laiuskraadidel senisest niiskemaks, siis võib see kaasa tuua epikutikulaarsete vahade hulga vähenemist lehe pinnal ja seeläbi soodustada talviseid veekadusid. Magistritöö ülesandeks on mõõta kuusevõrsete veesisalduse ja hüdraulilise juhtivuse muutusi läbi talvekuude FAHMi eksperimendi raames.

 

* Keskkonna veestaatuse mõju epikutikulaarsete vahade seisundile ja hulgale hariliku kuuse okastel (juhendaja Arne Sellin arne.sellin@ut.ee)

Niiskes keskkonnas kasvavatel õistaimedel väheneb epikutikulaarsete vahade produktsioon ja muutub vahade keemiline koostis, mis vähendab taimelehtede hüdrofoobsust. Kuna kliimamudelid ennustavad suurtele laiuskraadidele sademete hulga ja õhuniiskuse suurenemist, siis FAHMi eksperimendi raames kavatseme kontrollida, kas keskkonna veestaatus mõjutab vahade seisundit ja hulka ka h. kuuse okastel. Magistritöö eesmärgiks on skänneeriva elektronmikroskoopia ja kontaktnurga meetodeid kasutades hinnata kuuse epikutikulaarsete vahade seisundit ning leida sobilik meetod vahade hulga kvantitatiivseks määramiseks okaste pinnal.